Inimese meel klammerdub hella kiindumusega mõtte külge emast. See on esimene mõte, mis vajutatakse meie lapsesüdamesse, kui see on alles pehme ning võimeline vastu võtma sügavaid muljeid, ning kõik maailma hilisemad tunded on sellega võrreldes ühel või teisel määral kerged. Võimalik, et isegi vanemas eas meenutame me seda tunnet kui kõige sulnimat, mida me oleme kunagi elus kogenud.
Charles Dickens (1812-1870)
Minu esimene elav mälestus on see, kui ma vaatasin esimest korda temale otsa ja tema vaatas otsa minule. Seda ma mäletan, ning seda pilkude vahetamist olen ma kandnud endas terve elu. Me tundsime teineteist ära, mina olin tema laps ja tema oli minu ema… See, mida ma oma emalt pärisin, on minu ees. Ma kiindun inimestesse liiga kergesti, nagu temagi. SElle armastamise ande eest tänan ma oma kallist ema.
Pearl S. Buck (1892-1973)