Mõtteterad, tsitaadid ja aforismid vanaemast. Maailma parimale vanaemale tänutäheks vanaemaks olemise eest. Mõeldud nii noorele vanaemale kui ka armsale mitme põlvkonna memmele. Tulvil mälestusi ja õrnust.
Parim kaasasündinud kingitus lapsele on vanaema.
Külla tulles on vanaemal hulganisti väga põnevalt pungitavaid kompse.
Vanaema ei ütle lihtsalt “väga tore”, ta hingab sügavalt sisse, pööritab silmi ning lööb ahhetades kaht kätt kokku. Et oma rõõmu näidata poeks vanaema kasvõi nahast välja.
Vanaemal on eriline seedimine. Ta ei keeldu ilmaski lapselapse valmistatud koogist, kuitahes nätske või kivikõva see ka poleks.
Ema hoolitseb selle eest, et lapsel oleks hea, vanaema aga selle eest, et oleks tore.
Kui keegi teine ei kuula, siis teeb seda vanaema.
Vanaemal on õigus öelda: “Ära pane tähele – see läheb mööda. Tegelikult ka.”
Vanaemal on eriline oskus veel purunemata asjade kilde kokku korjata ja need siis ära parandada.
Vanaema on loodud kodusoojuse hoidjaks ja teadmiste edasiandjaks ning lastele lävepaku seadjaks. Vanaema teab, mis on tähtis ja mis mitte. Vanaemalt saad sa mõõdutunde.
Vanaema teab, et iga asi tuleb omal ajal.
Iga arg, üksildane, haige ja õnnetu laps vajab vanaema, kelle juurde joosta.
“Armasta ja sind armastatakse”, ütleb memm – “õpi väikeseid asju tegema nii hästi, et süda oleks rahul, vaata ringi, kuula. Me oleme siin kõigest hetke.”
“Kallis vanaema, ma soovin, et mul oleks kord sinu paitav naeratus, sinu hellad käed ja sinu helge pilk.
Mulle meeldib su käsi paitada, vanaema. Need viivad mu tagasi aegadesse, mil mind veel ei olnud. Need kaitsevad mind maailma eest. Need sisendavad minusse kindlust.
Sa oled lugude läte. Sa oled sild minevikku. Sina nägid ja kuulsid ja puudutasid asju, mis kadusid enne kui minu vanemad ja mina olemaski olime. Sa oled kaugest maailmast, mis on sulle niisama tuttav kui minule praegune. Oma elu annad sa mulle nagu kingituse. Ma hoian seda hästi. Ma annan selle edasi oma lastele – ja nemad omadele.