Ema

Tütrelt emale

Sa oled nagu igavene sõprus.
Sa oled nagu saladus, mis on peaaegu liiga tore, et seda pidada.
Sa oled nagu algus, lõpp ja kõik seal vahel.
Sa oled nagu kevadvihm.
Sa oled nagu päike, mis minu peale paistab ja mind soojendab.
Sa oled nagu aasalill.
Sa oled nagu väga tark entsüklopeediaköide.
Sa oled nagu sina ise ja ma armastan sind.

Laurel O Hoye, 8-aastane

Ema

Emad ei nõua just palju

Emad nõuavad sult nii vähe:
Ütle tänan ja palun.
Kanna alati puhast taskurätti kaasas.
Kanna nõelutud aluspesu.
Pese korralikult kaela.
Ära eputa.
Tule õigeks ajaks kohale.
Ära jää liiga kauaks külla.
Söö viisakalt.
Ära kunagi toitu raiska.
Ole loomade vastu hea.
See on vajutatud kustumatult meelde, südamesse ja hinge.
Igaveseks.

Pam Brown, s.1928

Ema

Ema mured

Emad on kummalised olendid. See on tõsi. Isegi kui nende lapsed lähevad halliks või kiilaks või mõlemad, muretsevad nad nende pesu pärast. ja sokkide pärast. Ja suvise nohu pärast.
Nad muretsevad, kui teed on libedad. Või kui on mingi epideemia. Nad muretsevad lapsikute nõrkuste pärast, millest ollakse ammu välja kasvanud. Nad on rabatud, leides, et nende lapsed on nii varaküpsed.
Nad on oma poegade juhatuse esimeheks nimetamise üle niisama hämmastunud nagu nende või üle kotisjooksus. Nad on jahmunud ja rõõmsad, kui nende väikestest tütardest saavad kooli direktrissid.
Nad Vajavad laste eluga kursis olemist. Nad helistavad ebamugaval hetkel. Nad naeratavad laialt ja võltsilt laste sõpradele, keda nad heaks ei kiida.
Nad ei ole nõus rahulikult vananema.

Pam Brown s.1928

Ema

Esimene mõte ja elav mälestus

Inimese meel klammerdub hella kiindumusega mõtte külge emast. See on esimene mõte, mis vajutatakse meie lapsesüdamesse, kui see on alles pehme ning võimeline vastu võtma sügavaid muljeid, ning kõik maailma hilisemad tunded on sellega võrreldes ühel või teisel määral kerged. Võimalik, et isegi vanemas eas meenutame me seda tunnet kui kõige sulnimat, mida me oleme kunagi elus kogenud.

Charles Dickens (1812-1870)

Minu esimene elav mälestus on see, kui ma vaatasin esimest korda temale otsa ja tema vaatas otsa minule. Seda ma mäletan, ning seda pilkude vahetamist olen ma kandnud endas terve elu. Me tundsime teineteist ära, mina olin tema laps ja tema oli minu ema… See, mida ma oma emalt pärisin, on minu ees. Ma kiindun inimestesse liiga kergesti, nagu temagi. SElle armastamise ande eest tänan ma oma kallist ema.

Pearl S. Buck (1892-1973)

Ema

Ema armastus

Ema armastus oma lihase lapse vastu erineb olemuslikult kõigist teistest kiindumustest ning põleb nii ühtlase ja heleda leegiga, et see näib olevat ainus muutumatu asi selles maises muutlikus maailmas, nii et isegi kui ema ennast ei ole, valgustab see ikka veel meie teed ning annab lohutust.

W. H. Hudson (1841-1922)

Ema armastus! Mida saaks sellega võrrelda! Kõigist maistest asjadest jõuab see kõige lähemale jumalikule armastusele taevas. Ema armastus tähendab eluaegset pühendumust – ja mõnikord eluaegset ohverdust – ainsa mõttega, ainsa lootusega ja ainsa tundega, et tema lapsed kasvavad terveks ja tugevaks, vabana halbadest harjumustest ja võimelisena enda eest hoolt kandma.

Anonüümne

Naine tunneb oma abikaasat ainult sellest hetkest saadik, mil nende elud kokku puutusid. Nad on kaks võõrast, kelle on kokku toonud juhus ja armastus, ning osalt nad jäävadki nendeks, kuni pettumus või surm nad uuesti lahutab, kuid emana avastab naine teistsuguse armastuse, sest ükskõik, kuidas võivad aeg ja asjaolud tema ja lapse vahele tulla, on nende elud igaveseks ühte põimunud. Tahtlikult või tahtmatult on ta ennast aega projitseerinud ning näeb nüüdsest peale maailma endast erinevate silmade läbi.

Pam Brown, s.1928

Ema

Ainult üks ema

Enamik teisi kauneid asju elus tuleb kahe- või kolmekaupa, kümnete ja sadadena. On poalju roose, tähti, päikeseloojanguid, vikerkaari, õdesid ja vendi, tädisid ja nõbusid, kuid ainult üks ema terves maailmas.

Kate Douglas Wiggin

Ema

Kes on ema?

Ema on see, kes teeb üllatunud ja rõõmsa näo, kui lapsed talle emadepäeval kell neli hommikul hommikusöögi toovad.

Ema on naine, kellel näib olevat kümme paari käsi. Tal ei jää muud üle.

Ema on elegantne daam, kelle õhtukleidi tikandisse on takerdunud nätsutatud kuivikutükid.

Ema on inimene, keda sa vajad siis, kui absoluutselt keegi teine ei kõlba.

Ema on naine rannal, kes lõpetab Böömimaa hullu kuninga Ludwigi kõige pöörasema lossi liivast mudelit – samal ajal aga istuvad ta lapsed niisama ja loobivad kivikesi.

Ema ei talu mingeid tobedusi. Noh, mitte väga suurtes kogustes.

Ema on inimene, kes võib öelda lohutavaid mõttetusi, mis kuidagiviisi teevadki asja paremaks.

Ema on naine, kelle sahtlid on pungil täis joonistusi, kirju, isetehtud õnnitluskaarte, vildakaid lihavõttejänkusid, savist kasse, diplomeid ja medaleid. Ja keda pole võimalik veenda ainsastki loobuma.

Ema on inimene, kes on õppinud armastama ega suuda enam kunagi sellest harjumusest vabaneda.

Ema on inimene, kes tõmbub näost kahvatuks, kui telefon heliseb õhtul kell 11.

Ema on naine, kes oskab teha kümmet asja korraga – ja leida ikka veel aega marraskil põlve musiga ravimiseks.

Pam Brown, s.1928

Ema

Mis teeb emast ema?

Ema võib olla ükskõik kui suur või ükskõik kui vana, kuid ta ei tunnista kunagi, et ta on üle kolmekümne.
Emal on pehmed käed ja ta lõhnab hästi.
Emale meeldivad uued kleidid, muusika, puhas maja, tema laste musid, automaatpesumasin ja issi.
Emale ei meeldi kui lapsed on haiged, porised jalad, jonnimine, vali lärm ja halvad tunnistused.
Ema oskab vaadata kraadiklaasi (issi suureks hämmastuseks) ja võtta nagu võluväel suudlusega valu ära.
Ema oskab küpsetada maitsvaid kooke ja pirukaid, kuid talle meeldib, kui lapsed söövad köögivilju.
Ema oskab pöntsaka imiku mõne sekundiga talvekombinesooni pakkida ja kurvad näokesed oma suudlusega rõõmsaks teha.

Tundmatu autor

Aitäh, vanaema

Tänan, mõistva suhtumise eest, nii tookord, kui ma sugugi klaveriõppimist alustada ei tahtnud, kui nüüd, mil ma koduski aina mängiksin.
Tänan, et toetasid mind kui sulle kõik sellest vastikust plikast rääkisin, mis sest et sa polnud teda kunagi varem näinud.
Tänan, et tunnistasid, et ka sina ei armastanud keedetud kaalikaid ja porgandeid, kui sa minuvanune olid.
Tänan, et aitasid mul väärikalt surnud konna matta.
Tänan, et veensid mu vanemaid selleks, et ma tõepoolest saan ise enesega hakkama.

Kallis vanaema. Tänan, et kinnitasid mulle, et olen inimsoole vajalik. Tänan, et panid mind uskuma, et mu esivanemad on inimesed nagu ma isegi – ja et kõik siin maailmas on omavahel seotud. Tänan, et oled mu vanaema ja mu parim sõber.

Tänan sind vanema, et sa minult kogu aeg arukaid tegusid ei nõudnud.

Tänu sulle, vanaema, et oskame üksteisest lugu pidada.

Vanaemad ja emad

Ei ole kerge olla vanaema. See seisus jõuab kätte just siis, kui oled oma elus leidnud uued sihid – ega tarvitse enam salata oma vigu ja ebaõnnestumisi. Nähes siis oma lapsi samu vigu tegemas, ei saa sa vahele segada, vaid lihtsalt lähedal olla kui vaja. Abi pakkudes, mitte pealesurudes.

Lapsepõlve või oma laste kasvatamist ei oska ilma vanemata ettegi kujutada. Hoopis kummaline on mõelda kui lindudegi askelduste juures oleks suleline vanaema, kes jagab juhiseid, kuidas pesa punuda või poegi toita. Vanema seisus on inimeseksolemise üks eeliseid.
Emadel on teadmine, et on olemas keegi, kes teab, aitab ja ainult head soovib, vanemadel aga võimalus uuesti lapsekasvamisest osa saada.

Vanaemad on vahel veendunud, et lapsed on suisa võimatud. Siis on hea, kui keegi pisut vanem ja kogenum neile meelde tuletab, kui võimatud nad ise kord olid.

Moekas! Vormis! Nii nooruslik!

Sinus pole pooltki seda, mis oli vanaemadel vanades lasteraamatutes. Ei käpikuid. Ei õlarätti. Vaid üksikud hallid juuksed. Kelmikus. Säravad silmad. Seiklusjanu. Tänu taevale!

Kas keegi on sulle öelnud, et vanaema olles, pead sa kindlasti vana olema? Nähtavasti mitte.

Keegi ei oska nii lustida kui vanaema uiskudel.

Lastelaste meelest on see imelik, et vanaema näeb küll vana välja, aga sisemuses on ta ilmselgelt nendega ühevanune.

Kes oskab kõige paremini keeta, küpsetada, tohterdada, lohutada, muretseda ja poputada? Vanaema!

Imetlusväärne, kuidas üks väärikas, naiselik daam võib üle öö harjuda rätsepistes põrandal istuma ja plekktrummi taguma, pardimoodi prääksuma, kõiki jõululaule laulma, paberlennukeid valmistama, sigu joonistama, nätsumulle puhuma ja raskelt haavatud kaisukaru kõrva kinni õmblema.